Sunday, April 28, 2024
spot_img
HomeNotisiaKOMUNIKADU IMPRENSA SORUMUTUK KONSELHO MINISTRUS

KOMUNIKADU IMPRENSA SORUMUTUK KONSELHO MINISTRUS

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 26 fulan-maiu tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Ministériu Finansas, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Leitu ba kriasaun liña kréditu “Ensinu Superiór Kualidade”, ne’ebé define ba apoiu finanseiru husi instituisaun sira ensinu superiór privadu nian, respetiva garantia finanseira no bonifikasaun jurus nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos. Ho projetu Dekretu-Lei ida-ne’e hodi apoiu estabelesimentu ensinu superiór privadu sira ne’ebé hetan akreditasaun iha obtensaun, hodi hadi’ak kondisaun no infraestrutura sira, nune’e mós ba aumentu kapasitasaun rekursu umanu sira, ho objetivu mós atu hasa’e kompetitividade no rekoñesimentu internasionál husi instituisaun sira ensinu superiór nian, hodi dezenvolve diversifikasaun husi oferta kursu sira iha área prioritária sira no dezenvolve desentralizasaun territoriál ensinu superiór nian.

Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprova medida sira apoiu ba vítima sira husi asidente grave ka katástrofe, ne’ebé aprezenta husi Ministériu Interiór. Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e ho objetivu atu kria enkuadramentu legál klaru no forte ba apoiu Estadu nian ba vítima sira-ne’e, nune’e mós ba prosesu rekuperasaun nian. Apoiu sira ne’ebé prevee ona iha Dekretu-Lei ida-ne’e fó ba ema singulár sira ne’ebé bele atinje liuhusi asidente grave ka katástrofe sira no mediante deklarasaun husi situasaun alerta, kontinjénsia ka kalamidade. Lista ba apoiu ne’ebé Governu sei bele konsede ba ema sira ne’ebé atinje husi asidente grave ka katástrofe inklui refeisaun sira no  bee, jéneru alimentár sira, beins ba nesesidade dahuluk ba uzu pesoál no ba uzu doméstiku, materiál sira konstrusaun nian hodi repara ka rekonstrusaun abitasaun, subsídiu apoiu ba traballu reparasaun no rekonstrusaun  abitasaun, subsídiu ba mate, no apoiu psikososiál.

Hafoin analiza aprezentasaun husi koordenadór sira Sentru Integradu ba Jestaun Krize nian, kona-ba pontu situasaun epidemiolójika iha Timor-Leste, Konsellu Ministrus aprova ona projetu sira Rezolusaun Governu nian ne’ebé:

– mantein impozisaun serka sanitária iha Munisípiu sira Baukau, Kovalima no Dili  to’o tuku 23:59 loron 1 fulan-juñu tinan 2021;

– impoin serka sanitária iha Munisípiu sira Bobonaru no Vikeke entre tuku 00:00 loron 27 fulan-maiu tinan 2021  no to’o tuku 23:59 loron 1 fulan-juñu tinan 2021;

–  mantein impozisaun konfinamentu obrigatóriu iha Munisípiu Dili to’o tuku 23:59 loron 1 fulan-juñu tinan 2021;

Nune’e, bandu sirkulasaun ema sira nian entre munisípiu sira Baukau, Bobonaru, Kovalima, Dili no Vikeke no sirkunskrisaun administrativa sira-seluk, exetu iha kazu hirak ne’ebé ninia fundamentu forte tanba razaun seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun husi sistema sira abastesimentu públiku, ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian.

Iha Munisípiu Dili mós mantein nafatin impozisaun konfinamentu domisiliáriu jerál ba ema hotu-hotu ne’ebé maka hela ka oras ne’e daudaun iha hela Munisípiu Dili, exetu husi razaun sira ne’ebé uluk define tiha ona, liuliu tanba razaun seguransa públika, serbisu no ba asesu beins no servisu sira nesesidade dahuluk nian. Rejista de’it alterasaun ida, ne’ebé permite realizasaun selebrasaun koletiva relijioza no eventu koletivu kultu sira seluk dezde ema sira iha serimónia mantein distánsia ida, pelumenus, metru ida, ho ema seluk ne’ebé la hela hamutuk, no nafatin  uza máskara oin nian ne’ebé taka inus no ibun.

Konsellu Ministrus asiste ona aprezentasaun ida kona-ba Estratéjika Integrada ba Implementasaun Sistema Identifikasaun Úniku (ID Úniku, IDU), husi parte Diretór Ezekutivu TIK Timor no Prezidente Komisaun Téknika Eventuál  responsavel husi ninia  preparasaun, Roberto Caetano de Sousa Vicente.

 Estratéjia ida-ne’e sei implementa entre tinan 2021 to’o tinan 2025, ne’ebé prevee katak rejistu dahuluk sei realiza iha trimestre dahaat nian iha tinan 2022 no bele atinje iha tinan 2025 rejista ona ema tokon 1.

Sistema Identifikasaun Úniku Sidadaun sira ne’’e halo parte ba Programa Reforma Administrasaun Públika no nu’udár baze importante atu hadi’a prestasaun efetiva, efisiénsia no planeamentu servisu públiku sira-nian no atu asegura jestaun no koordenasaun polítika sosiál ida-ne’ebé di’ak, no iha tempu hanesan permite kontribui ba konstrusaun estruturada governasaun eletrónika nian iha Timor-Leste.

ID Úniku ne’e sei uza dadus dijitál ki’ik lubun ida, hodi estabelese identidade dijitál ida, ba ida-ne’ebé sei atribui númeru identifikasaun úniku ida ne’ebé kria sein kritériu definidu ruma. ID ne’e sei iha informasaun biográfika ki’ik lubun ida, hanesan naran, data no fatin moris nian no informasaun sira-ne’e sei uza de’it atu atende nesesidade atu komprova identidade no konformidade, hanesan inskrisaun ba servisu no pagamentu governu nian sira no loke konta bankária. Sei uza mós informasaun biométrika sira, ba ema sira ne’ebé ho idade tinan 13 ba leten, hodi estabelese singularidade indivíduu sira-nian no fasilita autentikasaun segura husi identidade únika ida.

Ikusliu, Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires no Prezidente Konsellu Administrasaun Bee Timor-Leste, E. P. (BTL, E.P.), Carlos Peloi dos Reis, aprezenta ona projetu melloria infraestrutura sira drenajen no saneamentu iha Dili, ne’ebé hakarak fó resposta ba problema inundasaun sira no ba atuál kapasidade drenajen insufisiente no falta manutensaun husi infraestrutura sira. Ho projetu ida-ne’e, sei aumenta kapasidade infraestrutura  sira  ne’ebé eziste no sei konstrui basia sira retensaun iha fatin estratéjiku sira, atu kontrola velosidade bee nian iha kazu udan boot. REMATA

RELATED ARTICLES
Continue to the category
0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments
Fans na'in: mak rona hela.
Loading ...

Trending Semanal.

Essenzo Group husu guvernu tau importansia ba seitor produtivu rai laran

Grupo Industria Produsaun Mina Esensial Munisipio Liquiça ka Essenzo Group husu governu tau importansia ba produsaun rai laran hodi diminui importasaun husi rai liur. General...
0
Would love your thoughts, please comment.x
()
x